ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID

Üldeesmärk

1) toetada laste kehalist, vaimset, sotsiaalset arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks;

2) kujundada edendava ja soodustava keskkonda ning suurendada laste tervisjõudlust;

3) lasteaia ja pere koostöös on tugevnenud ühtsed väärtused, mille toel laps on hooliv, enda ja kaaslastega toimetulev, õnnelik ja õpihimuline.

Tegevused

1. luua lapsele arengut soodustav keskkond, tagada turvatunne ja eduelamused ning toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonna nähtuste kohta;

2. soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsustele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks;

3. toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemisel;

4. toetada laste arengut koostöös lasteasutuse personali ja lastevanematega.

 ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted tulenevad õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ja on arendava tegevuse aluseks lasteaias:

1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotensiaali kasutamine;

2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

3) lapse loovuse toetamine;

4) mängu kaudu õppimine;

5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;

6) lapse arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;

7) lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine;

8) üldõpetusliku tööviisi rakendamine;

9) kodu ja lasteasutuse koostöö;

10) Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teiste kultuuride eripära arvestamine (RÕK § 4 lg1).

Õpikäsitus

1. Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes ning nendevahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemis, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu. (RÕK § 5 lg1)

2. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse lapse eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, tervist. Pedagoogid on lapse arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. (RÕK § 5 lg2)

3. Laps on õppe- ja kasvatustöös aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. (RÕK § 5 lg3)

4. Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

• kavandada oma tegevust, teha valikuid;

• seostada uusi kogemusi varasemate teadmistega;

• kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

• arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

• hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

• tunda rõõmu õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega. (RÕK § 5 lg4)